Mõtteline mõttetus

Tõepoolest, ma ei kirjuta siin just eriti tihti.

Miks?

Peamiseks põhjuseks võib vast lugeda pikka koduteed, mille käigus jõuavad provokatiivsed ideed, poeetilised read, südamlikud ülestunnistused ja geniaalsed avastused elust ühte sulada kevadiselt aktiivsete hormoonide ja maohappega. Ja mis seal salata, kaotavad seeläbi igasuguse originaalsuse, mida neil ilmselt juba sünnihetkel vajaka jäi.

Et millal ma siis kirjutan?

Võimalikke variante on siinkohal mitmeid:
a) purjuspäi
b) pohmaspäi
c) suure kõhutühjuse ajendil
d) surematust geeniusest osa saades
e) enneolematust idiootsusest osa saades

Miks just siis?

Sest eelnevalt loetletud takistavad tegurid kaotavad nimetatud olukordades igasuguse kammitseva mõju.

Erandeid ei saa muidugi täielikult välistada.

Mu koduke on tilluke

Rääkisime jumalast. Tulemuseni ei jõudnud. Relativistlik ring läbi valgusallika ja allikata pimeduse juhatas meid enesepuhastuse teele.
Praeguseks on vähemalt osa pestud pesust ka kuivama pandud. Teine osa vist taheneb. Üldiselt oli viimane aeg religioossed teemad üles võtta.

Karlovas elamise ilmseks lisaväärtuseks on siinne kaubandusvõrk, Tähe tänava kauplused.
Kui ma hommikul koju jõudes keset põrandat, väriseva käega visandatud silti "Too siidrit" nägin, kuhu oli positiivse alatooni lisamiseks vasaku käega naerukõverik joonistatud, mõistsin olukorra tõsidust. Täites vapralt mulle määratud missiooni, astusin lähimasse poodi paralleelsel tänaval, kust vastu vaatasid kaks familiaarse pilguga daami. Üks vast oma elu kolmandat kümnendit alustamas, teine... noh see spekulatsioon poleks enam viisakas. Kuna too esimene paistis arusaadavatel põhjustel pisut energilisem (ühtlasi ka lähemal ainsale vabariigiaegsele sisustuselemendile - Saku külmkapile), marssisin häbitult tema juurde.

J: "Kaks siidrit palun, mu sõber on suremas."
M: "Pirni Kiss sobib?"
J: "Olete selgeltnägija või pereliige?"
M: "31 krooni palun"

Ma ei saaks öelda, et ma oma nördimust varjata püüdsin, avastades, et rahakotis on koos räbaldunud 2 krooniste ja hunniku metalliga kokku maksimaalselt 26 krooni.

J: "eee... ega juhuslikult 26 krooni eest..."
M: "Tegelikult mitte jah... (väike viivitus) Kas toote täna või homme ülejäänud ära?"
J: (kohmetunult) "Peaksin äkki oma telefoninumbri jätma või midagi"
M: "No katsuge ikka ise meeles pidada."

Olin üllatunud. Maailmas on veel headust, kaubandusvõrgus mõistvaid inimesi. Külapoe traditsioon elab edasi. Tänu siidrile elab ka Urmas.

5 krooni tasusime 3 tundi hiljem, esitades traditsioonilise perekonnastseeni (tõrelev isa, ulakas poeg). Karlovas on tore.

Pensioniamet presents

Kui ma täna hommikul saksa keeles ropendades üles ärkasin, adusin, et olen jõudnud vanuriikka. Esimesed katsed ennast voodist välja veeretada ebaõnnestusid, kuna õlg, mida olen siiani paremaks pidanud, keeldus asjakohaselt reageerimast.
Aju saadetud impulsile "aeg on käe peale toetada", tuli vastuseks kole närvivalu, mis pole siiani katkenud. Ilmselt on tegu vitamiinipuuduse ja liigse kapsa söömisega.

Need, kel aga näiteks kõrvad raadio kuulamisest valutavad, võiksid leevendust leida täna õhtul Ülikooli Kohvikust. Ewert Sundja jazzband, saadaval ilma piletita.

Loodan, et mõjub ka õlale - surma oodata pole minu moodi.

Fotosünteesist

Urmas tegi ettepaneku ja ma nõustusin. Toitume vahepeal tervislikult.
See ei tähenda toitumisspetsialistide kehtestatud programmiliste nõuete järgimist - sööme ikka siis, kui aega üle jääb. Küll aga püüame endas sütitada armastust kõige taimse vastu, vältides samal ajal saatanast lihatooteid. Viimase nädala jooksul oleme ulatuslikult laastanud ristikheinale maitsekonkurentsi pakkuvat kapsaletti (mille kooslusest, tõsi küll, vaid hiina kapsaga sõbrunenud oleme). Vägisi pressisid end kaasa paprikad, tomatid, punasibulad ja roheoliivid. Lisades sinna plaanivälise kamaka fetajuustu, võib meie toidulauast saada üpriski ülevaatliku pildi.
Üldine mõju tervisele on kahtlemata hea, kuigi esineb ka üksikuid kõrvalmõjusid. Ma ei tea, mis ulatuses on meie kehavedelikud välja vahetanud klorofüll, ent tõsiasi, et Urmase näost hakkab kaduma roosakas jume, on murettekitav.

Homme toome turult seapõrsa koju. Esialgu lihtsalt vaatamiseks.

Küsimus perearstile

Mitu hommikut nädalas peaksid algama vitamiiniga?
Kui te teate, siis öelge mulle ka.

Ahjaa... mis vitamiinid selle siidri sees üldse on? See pirnisiider noh, poole liitrine.

Viimase nädaga on vihavaen alkoholi vastu jõudnud puberteediea tasemele. Ja see ei tähenda alkoholi jaoks midagi head. Püüan varsti jälle suureks saada.

Give me a milk... from a dirty glas

On mõned asjad, mis ei peaks peale kolme päevast treeningtsüklit alkohoolsete jookidega juhtuma.
Õigupoolest on tõik, mis mõneti ajendas mind ka viimaks blogijate kildkonda astuma, küll sedalaadi, et ei vääri õigustatud eksistentsi üheski olukorras. Ja ometi ta juhtus, täiesti päriselt.

Senini olen pedagoogilise pilguga saatnud kõiki neid, kes õnnetul kombel on oma rüperaali kokteiliklaasina kasutanud. Esmaspäeva hommikul vaatasin, juukseklamber käes, pikalt peeglisse.

Tänu vatitikkudele, küünelakieemaldajale ja juukseklambrile (loetletud vahendite, ja ei millegi muuga dekonstrueerisin T41) kirjutan ma maheda pohmelliga seda täiesti mõttetut posti. Sest jah... peale mõningat loputustööd töötas kõik vanaviisi edasi.
Järgmiseks avaldan siin oodi IBM'ile ja tätoveerin vastavad initsiaalid reie siseküljele, sest on ikka f*king kvaliteetne toode.

Läbi sellise prisma vaatab sellele üks kohalviibinu, rändurberit.