Developing ambiguity

neljapäev, märts 23, 2006

Pensioniamet presents

Kui ma täna hommikul saksa keeles ropendades üles ärkasin, adusin, et olen jõudnud vanuriikka. Esimesed katsed ennast voodist välja veeretada ebaõnnestusid, kuna õlg, mida olen siiani paremaks pidanud, keeldus asjakohaselt reageerimast.
Aju saadetud impulsile "aeg on käe peale toetada", tuli vastuseks kole närvivalu, mis pole siiani katkenud. Ilmselt on tegu vitamiinipuuduse ja liigse kapsa söömisega.

Need, kel aga näiteks kõrvad raadio kuulamisest valutavad, võiksid leevendust leida täna õhtul Ülikooli Kohvikust. Ewert Sundja jazzband, saadaval ilma piletita.

Loodan, et mõjub ka õlale - surma oodata pole minu moodi.