Developing ambiguity

laupäev, september 30, 2006

Mugandatud


Sinna postkasti jõudmiseks peab kandma märgistust: Johannes Tralla (kindluse mõttes Traller), WEN 24.00.00.02, Oberfeldstr. 111, 12683 Berlin, Germany

Need, kes postkasti ei mahu, lastakse tuppa.

Lennujamad

Teoreetiline ettevalmistus oli põhjalik. Moosinägu oli juba enne lennujaama uksest sisenemist ette manatud, tekst, mille toel moosimine moositavaga läbi viia, ammu valmis. Meeleolu oli üllas, enesekindlus läbi katuse. Kuni.... tuli mängu vääramatu jõud. Tütarlaps check-in’is, nimelt, kelle ma suure hoole, põhjaliku vaatluse tulemusena ohvriks valinud olin, kandis pakataval rinnal, halogeenlampide halastamatus valgusvihus peegelduvat sildikest „Trainee“. Jah, ebaõnn oli mind otsmikule vasardanud. Vaatamata ettemääratud nurjumisele ei matnud ma järele jäänud lootusraasu enne vastavat ettepanekut. Lükkasin moosilusika suhu.

Järgnevat 5 minutit tegevust ei hakka refereerima, moosinägu minetas oma hiilguse igatahes juba esimese 2 jooksul.

2 pintsakut, kampsun ja nahktagi + riided, mis enne check-in’i seljas olid, muutsid vähemalt turvakontrolli lõbusaks.

Easyjet on ülekaalulise pagasi osas üpris tõrges. Üleriietatud reisijatega ollakse aga ilmselt harjunud.


Berliini jõudis minu pagas vist teise lennukiga, sest 20,7 kilogrammi kaaluva spordikoti sain kätte pool tundi pärast tollist läbi tulemist. Lost and found leti äärde ilmuski ühel hetkel lõõtsutav ametnik tuttavat kotti järel lohistades.

teisipäev, september 26, 2006

Mõned muudatused

Muudatus 1: Vahetan riiki. Käesoleva näol on tegu viimase postitusega EV pinnalt. Alates kolmapäevast uus keskkond, viieks kuuks vähemalt.

Muudatus 2: Korrigeerin orientatsiooni. Pilti hakkab rohkem nägema.

Muudatus 3: Unustan mõneks ajaks inglise keele

Muudatus 4: Pean kinni muudatusest nr 3

esmaspäev, september 25, 2006

Lauldud laulud

Vähemalt 50% juhtKeRadest olid enne häälte kastist välja koukimist rõõmsad. Kui Savisaar sõimas kanal 2 reportereid, siis Villu (tuntud ka kui poolKeRa, KeRake etc.) jutustas Estonia koridoris ajakirjanikele lustakaid anekdoote:

Üks prostituut räägib teisele.

„Tead, mul käis täna advokaat.“

„Kust tead?“

„Noh, 55 minutit täidab pabereid, teeb asja kiirelt-kiirelt ära, rebib paberid puruks ja ütleb, et mind pole siin kunagi olnud.“

„Aga mul käis täna politseinik. Esimese paugu lasi õhku“

„Mul aga põllumees. Kõigepealt kurtis, et on liiga kuiv, siis märg ja lõpuks nõudis toetust.“

Pärast häälte lugemist tegi muidugi paremat huumorit. Rohkem enda stiilis, paanikas põrsakese moodi. Viimane õnnestus operaatoril ka jäädvustada, seega, need, kes Seitsmeseid Uudiseid vaatasid, teavad.

Ju ta eeltuleva talve pärast muretses. Peab näärivanalt uue paari käpikuid nuiama, oma poissi enam pukis pole. Alajahtumise pärast ei tasu aga muret tunda, küll Villu omad käpikud kätte saab (keeldumise korral saadetaks näärivana kohalikeks külmakuudeks näiteks Hispaaniasse asumisele).

Üldiselt oli päris hirmuäratav kuulata, kuidas valijamehed pärast hääle andmist puhtsüdamlikult esinesid: „Mina olen maalt, kuidas ma üldse saaksin kedagi peale Rüütli valida.“

Samas pärast tralli lõppu Estonias, ilmnesid Tammsaare Pargis tõsised raskused Rüütli toetajatelt intervjuude saamisega. „Ma ei tea kedagi, kes tunneks kedagi, kes pooldaks Rüütlit,“ kõlas tüüpvastusena.

Aga kogemus oli meeldejääv. Isegi natuke kahju on Berliini minna, teleajakirjaniku tööd võiks vahelduseks teha küll.

reede, september 15, 2006

Isemoodi kodune

Kui EMORi tädi kell 14.37 hääle puhtaks köhis, et järjekordne paljutähenduslik kõne teha, kompenseerisin mina kahte vahele jäänud ööd. Padja alt karjuvat Nokiat vaigistades saatsin teele universaalselt unesegase "Cheers my lad". Vastuseks ootamatu, ent kuidagi tuttavalt kõlav "Tere päevast".

Vist olen Eestis

kolmapäev, september 06, 2006

Juba vanarahvas teadis rääkida...

... et see Savisaare Remo loomadega hästi passib. Räägib ta kohalikku keelt või elab metsas? Teada saad järgmisest [digist]

Hiljaaegu tekkis kahtlus...

... kas asjad ikka päris korras on. Kui kunstkäsitöölistel jätkuvalt ajendit jagub, peab ehk koduigatsuse ümber hindama. Õige aeg poliitblogijate vennaskonnaga liituda? Puudub vist järjepidevus. Panustan siis tagasihoidlikult - pilt pidavat ka hästi valitud sõnakuhila seljatama. Paljundagem.