Vaikselt läheb...

Elu looduse rütmides

Eneseväljendusest

Et saamata raha pärast kurbus koduõuele ei tuleks, peaks normaalselt pildistama õppima. Soovitused teretulnud.

Varssaviga otsad kokku

Hommik tõi oravaid. Kole aplad olid. Isegi 50mm ja oskamatu looduspiltnik ei suutnud edevat looma kaadrist välja jätta.



Aga park oli ka sabata sektsioonides ilus (loetelust jätaks vahest välja sabasulgedest ilma jäetud paabulinnud, kes ilmses identiteedikriisis end just mugavalt ei tundnud).



Üldiselt on maailm täis nähtusi, millega kohtumisel leian end teatavast kimbatusest:

a) mõõta asjatundliku pilguga, hinnata kultuurilist päritolu

b) kahe käega peast kinni haarata, leida lähim sein, osaleva vaatluse vormingus, kahe tahke keha põrkumise kaudu (üks kiirendusega liikuv, teine stabiilne), reaalsuse tunnetamise objektiivsust testida (AKA pead vastu seina taguda, tuvastamaks, kas olen teadvusel)

c) heatahtliku muigega edasi uudistada

Mõned neist asuvad Varssavis. Selgitan lähemalt.

Kuna lähema vaatluse all oli vaid osa kesklinnast, ei pretendeeri antud klassifikatsioon objektiivsusele, ent üldistades tundub, et kõige õitsvam osa kaubandusest on Varssavis tinglikult pagasnikusse kolinud. Õigemini, pole sealt välja kolinud.

Imetlusväärsel kombel on erinevate mootorsõidukite tagaosas avanevast kaubaruumist võimalik soetada raamatuid, kindaid/mütse/salle/sokke, filmi ja muusikat cd peal...

Ning muidugi kingapaelu.

Pildile kahjuks ei jäänud (kompenseerin järgmisel korral), ent juba kujutlusvõime loob elava visuaali: tüüpiline igamehe kaubanduskeskus, brändidega Zara, Reserved, H&M, C&A etc, mille esisel parkimisplatsil käib vahest et vilkam müügitegevus Ford Transiti kaubiku tagaluugist.

Oleks siis asi hinnas. Oh ei, käsimüük toob kliendile kohati suuremad kulutused.
Kvaliteedis? Jälle vale. Enamuses müüakse Hiinas toodetud saasta, mis jääb isegi H&M'i kvaliteedile alla.

Milles siis asi on? Kui nüüd kimbatusevalikust a) variant valida, siis võiks oletada, et teataval kontingendil on lihtsalt loomupärane vajadus aeg-ajalt Aleksandri Žiguli pagasnikust uued sussid osta. Kultuurimälu naljalt imperialismile ei alistu.

Ajastuvaim
Ajastuvaimustus
Ajastuvaimukus
Ajuvaba

Eeskujuliku kontrasti loob muidugi ka südalinna arhitektuuripilt. Monumentaalne Stalinismi tähtteos, mis muulase kognitiivsel kaardil vägisi tsentrumi positsiooni hõivab, on ümbritsetud kaasaegse klaashoonestusega. Siia-sinna ära eksinud hrušovkad kindlustavad mitmekülgse kompoti. Kaootiline.

Üldmulje kiikus igatahes intrigeeriva ja hubase piiril. Hea kombinatsioon.

Täiendavalt Varssavist

Päevasel aal on asjad ikka tavaliselt teises valguses (mahakirjutus kogumikust „Mahedad Metafoorid“). Nii olid ka tuhmhallid Ikarus-260 tüüpi bussid hommikuks looduse rütmidesse sisse elanud, loomupäraselt kolletunud.


Kui 1/15 Varssavi personifitseeritud külalislahkusest, kelle elutoa diivanid me öötundideks hõivasime, oli meie alainformeeritud tajuväljad rikastanud, astusime värskete teadmistega vapralt linna kaardistama.

Selgus ootuspärane, Varssav on huvitav koht.

Esimesena väisasime kohalikku kaubandusasutust. Jah, pean tunnistama, et ilmselt pole ma tõhusamat ruumikasutust varem kohanud. Poolakatel on nutti.

No ma teen väikse sissejuhatuse ka, sellise illustratiivse:

Uuelaadsete mõttevooludega (näiteks kapitalismiga) kohanev riik ei saa endale teadupärast üleliigset luksust lubada. Igasuguste vähekasumlike asutuste otstarbekus tuleb enne püstitamist põhjalikult läbi kaaluda. Parimal juhul leitakse lahendus, mille kaudu näiteks spordi- või kultuurirajatise miinusesse kalduv rahavool positiivseks pööratakse. Üldjuhul jäetakse püstitamata. Selles esimeses nimetatud valdkonnas peaks Varssavi sümboolika postsots riikides kohustuslikus korras majandusõpikute esikaanele tembeldatud olema (de jure).

Nimelt... Varssavis on taibukalt ühendatud turg ja staadion.


Esimesel hetkel tundub ehk harjumatu kombinatsioon, ent keskendugem praktilisusele. Kasutamata ruum (tribüünide äärealad jms), mis tüüpilise staadioni puhul argipäevadel nukras üksinduses kahjumit toodab, on Poola Vabariigi pealinnas vormistatud rõõmsalt multifunktsionaalseks äripinnaks.

Ja katsuge te öelda, et mitut head korraga ei saa.

Samal ajal kui noored Sergeid palli väravasse löövad, müüvad vanemad kolleegid maha 7 paari kingapaelu (populaarsemaid müügiartikleid).

Jätkub väiksema iroonia-nivooga...

Eheda auraga lummas „Nowa Praga“ rajooni ennesõjaaegne arhitektuur ja meeleolu. „Mala“ tänav (vt. eelmise postituse pilte), kus Polanski filmis „The Pianisti“ jäi hinge küll. Oskamatu sõnaga ei tahakski labastada...


Rekonstrueeritud „vanalinn“ ja ülikooli ümbrus platseerusid juba tuttavamate mälestuste hulka – midagi väga uut ja rabavat esmapilgul ei silmanud. Et pilk on lühinägelik ja aeg oli piiratud, peaks külastust kordama.

Juttu liiga pikaks ka venitada ei maksa. Jätkub homme...

Poola poole

Ilmselt on tegu ebaõiglase kategoriseerimisega, ent Varssavi linna asetaks kujundlikult sinna kasti, kus end öö hakul tingimusteta tubasena näeks – pargipink lihtsalt tundub kuidagi eriti vilets alternatiiv. Sügisilmad juurde mõelda, ja hospitalityclub.org avaneb automaagiliselt.

Ja mitte suvaliselt ei kaasanud seda praegu teemasse. Noh, HC ju iseenesest teada värk. Väheteada, vähemalt minu jaoks, oli aga Varssavi seltskonna ülevoolav külalislahkus. Ei tahaks päris mõelda ka, et seal nüüd kedagi ei käi... igatahes sain järgmiseks päevaks ligi viisteist küllakutset. Kesk-Euroopas pole minuga seda veel juhtunud. Eriti arvestades tõsiasja, et majutamisele kuulusid kaks meesterahvast. Basecamp seega kindlustatud.


Ei jäänudki muud üle, kui nokk Poola poole loodida, idasse suunduv autobahn üles leida. Et rahavoog on ammu miinusesse lastud, tuli olukord ökonoomilisi tõekspidamisi järgides lahendada. Kuuldavasti pidi kuskil edela pool, mitte liiga kaugel Regional Expressi (rong, millega Berliini lähistel liiklemiseks endale semestri alguses õigused lunastasime) peatusest asuma autobahni puhkeala, kus ennegi hääletajaid nähtud.

Järgmisel hommikul selgus, et asuski. Selgus võrdlemisi ebaselgelt, minul 3, Jörgenil 1 tunni une järjel. Igasuguseid üritusi korraldatakse valedel aegadel, semestri avapeod etc.

Ka järgneva kirjeldamiseks on sobilik kasutada ajalisi mõõtühikuid. Puhkealas sirutasime pöialt näiteks 4 tundi, mis arusaadavatel põhjustel tundus oluliselt pikem, kui summa meie uneajast.



Seda suurem oli aga unesegane rõõm, kui puhtatõuline kaubikujuht, made in Poland meid arusaamatute repliikide saatel peale võttis. Osa neist said arusaadavamaks siis, kui ta meid vahetult pärast Saksa-Poola piiri autost välja kupatas. Aga algus seegi.

Et päev ohtlikul tempol õhtule lähenes ja Poola piiripunkt parima piknikupaigana ei tundunud, asusime otsustavalt tegutsema. Kui esimesed 2 autojuhti ei mõistnud ei vene, saksa ega inglise keelt, siis kolmas, tähistusega NL numbrimärgil (teadagi hea enne), valdas vähemalt kahte viimast. Indoneesia juurtega hollandlasest insener oli teel Leetu, vahepeatuseks mugaval kombel Varssav.

Ütlen kohe ära, et Varssavi teede ja teemärgistuse teemal avaldan lähiajal raamatu (või õppetrükise). Ei hakka siin halama, pikaks läheks.

Muidu oligi kõik hästi, kui ainult rooli ja istme vahele asetatud subjekt poleks umbes 100 km enne Varssavisse jõudmist pooluniselt soiguma hakanud. Väsis ära noh. Nii pingestusime (huvitav sõna iseenesest, mitte valesti mõista palun.) iga hotelli tähistava märgi juures.

Kui nüüd lugu huvitavamaks muuta, võiksin ilmekalt kirjeldada kõiki neid aguleid, kus ma mõttes öömaja otsisin, aga jätame selle...



Varssavi äärelinna me igatahes jõudsime. Jõudsime umbes kella 11 õhtuhämarusega. Mis ma ikka poetiseerin, pime oli, nagu kotis.

Vahemärkusena lisan, et teine õppetrükis Varssavi ühistranspordist ilmub samuti lähiajal.

Igatahes... paar tundi nostalgilist Ikarust ja ööbimispaigas me olimegi.

To be continued...

Pöidlaga Poola

Reedel tekkis mõte, umbes kell 12. Vaja minna Varssavisse. Et sedasorti mõtted teinekord lahustuma kipuvad, ostsime enesedistsiplineerimise masohistlikul kaalutlusel return ticket'i Varssavist Berliini. Esmaspäevaks. Ühe otsa siis tähendab. Rongijaamatädi ei mõistnud, aga müüs, pimesi.


Tervislikel kaalutlustel jätkub homme. Wifi on õues ja õues on külm.

Need, kes arhiivi p2he on 6ppinud

Kannatust, natuke kannatust. Kohevarsti tulevad uued ja segased m6tted. Tekst-pilt kombinatsioonis. Viimasel ajal on interneti ligip22s v2ga problemaatiline teema olnud...

"Näe, pesu kuivab!"

Olevat ma kunagi öelnud, kui emaga Tallinnas, endise kpl. "Moldavia" esisel platsil, vardasse tõmmatud luitunud lippude alt läbi jalutasime.

Nii nad räägivad. Mälestus siiski hägune, 90ndate algusest.

Edit: Tähelepanelik ema palus korrigeerida. Tegemist oli 80ndate lõpuga. Vanust olevat mul selleks ajaks 2-2,5 eluaastat. Ammu jah.

Who needs sleep?

I don't.

Homsest peaksid loengud algama. Detailid on täpsustamisel. Kõik detailid. Täpsustamine algab nüüd.

Tuled peale

Kui ülemisekorrusemehed hommikul techno saatel ajud küpsema panevad, ei pea kohe parve uputama minema. Välisilma vägivallast aitab tõhusalt isoleeruda sennheiser. Aga seda vist kõik teadsid, eksju.

Seda, et kohalik kõrvaklapp viimasel ajal taas tihedalt good-old Ans. Andurit laulab, paljud vist ei teadnud. Nii on. „Sa Tuled Kevadel“, „Kargoembargo“ ja „Meie Maja Ümber“ kompenseerivad jalavaeva ning muud kulutused, ülejäänud 8 lugu saab kauba peale.

Kel teema võõras, soovitan soojalt riidesse panna, õue minna ja plaadiga tagasi tulla.

Peale kolmandat hommikut tasub parv siiski pedagoogilistel kaalutlustel põhja lasta.

Wild-wild-west-Berlin

Mõõtsime ära, Spandaust Alexanderplatzi sõidab täpselt ühe pudeli veiniga.
S-bahni ootamist sisse ei arvestanud - hoiame alkoholi tarbimist kontrolli all.

Aga Wannsee oli ilus. Palju restorane ja oravaid. Kumbki ei jäänud pildile.
Amfiib-kabriolett-auto aga küll.

Minu autolistis kukkus Batmobile igatahes koha võrra.

Potsdamist veel

Berliini parimate omaduste hulka kuulub paradoksaalsel kombel tõsiasi, et "linnast välja" saab võrdlemisi väikese pingutusega. Näiteks Potsdamisse või Wannseesse...

Need, kes külla tulevad...

Tulge kärmelt, kuni suvi venib. Sest Potsdamisse lihtsalt peab minema. Ja minema peab ilusa ilmaga.

Simple things

Kust saab kaanestatud tasse, mida ära visata raatsib? Pole öko, eks. Aga hommikul tahaks kohvi kodust kaasa haarata.

Mitu ketsi on pildil?

Vettpidavat jalavarju oleks vaja. Jalanõu tundub tegelikult kindlam valik.

Bürokraatia, Eestis, paha?

Proovige Saksamaad!

Kuivõrd keeruline asi võib olla ülikooli immatrikuleerimine, kui trall vajalike dokumentidega justkui varem läbi tehtud? Nii sai juba Eestist kunagi hunnik paberit postiga HU’sse saadetud. Ammendav valik? Kaugel sellest.

Minu reede koosnes järgmistest alapeatükkidest:

1) Üldine järjekord ERASMUSe kontoris (15 minutit, kasutegur 0) – suunati teise järjekorda

2) Järjekord kohaliku ravikindlustuse vormistamiseks (15 minutit, kasutegur määramatu) – Euroopa ravikindlustus oli Eestis tehtud

3) Üldine järjekord ERASMUSe kontoris (15 minutit, kasutegur 0) – suunati kolmandasse järjekorda

4) Järjekord kassa juures (15 minutit, kahjutegur 186 eur) – selle eest saab nüüd semestri vältel ühistransporti äbjuusida, tudengiparlamenti valitud saada jms.

5) Enam üldisesse järjekorda ei läinud (kokkuhoid ca 15 minutit, kasutegur mõõtmatu) - küsisin prantsuse tüdrukute käest, mida edasi peaks tegema.

6) Jooksin mööda linna ringi (1,5 tundi, kasutegur palju kaotatud kaloreid ja märjad riided) ja otsisin teatavat linnaosavalitsust, kus ennast Berliini elanikuks registreerida (pidanuks väga lähedal olema. Ei olnud)

7) Leidsin linnaosavalitsuse üles (riided läbivettinud, läbihigistatud) ja võtsin järjekorranumbri (1,5 tundi, kasutegur templiga A4 dokument)

8) Jooksin tagasi ERASMUSe kontorisse (20 minutit sihtotstarbelist sporti, riided täiendavalt niisutatud)

9) Üldine järjekord ERASMUSe kontoris (15 minutit, kasutegur immatrikuleerimine)

Mida kaugemale keskkoolimälestus jääb, seda enam hakkab mulle see võrrandite värk meeldima. Siit siis järgmine:

x1+x2+x3+x4+x5+x6+x7+x8≥4 tundi

x=järjekord

Tegelikult, mis seal salata... tegemist on kohe võrrandisüsteemiga.

y<x1+x2+x3+x4+x5+x6+x7+x8

y=5 minutit

Vastus: Immatrikuleerimiseks oleks kulunud 5 minutit, kui andmebaasid oleksid ühtsed ja internetis kättesaadavad.

Kui kell 16 täis tiksus, tundsin möödapääsmatut vajadust hommikusöögi järele.

Loodan, et viimaseid sissekandeid lugenud matemaatikaga tuttavad inimesed mõistavad mu eneseirooniat ja andestavad vastava distsipliini väärkasutuse.

Langeb saladuseloor

Ohjah, ei suuda ma seda rohkem varjata, kõiki teid, mu 8 lugejat (aitäh ema, vend, vanaisa, vanaema), teadmatuses hoida. Aitab delikaatsetest vihjetest, ütlen otse välja. Riik, kus ma hetkel viibin (nagu ehk taibukamad teist vargsi aimanud) on tõepoolest Saksamaa, linn, ei miski muu, kui Berliin.

Äkilist avameelsust soodustas tõsiasi, et käesolevaks hetkeks olen end igati mõnusalt sisse seadnud. Veel enam, seadsin sisse ka hea sõbra Jörgeni, kes Berliinis minuga sarnasel eesmärgil viibib. Enda toa põrandale seadsin.

Aga tuba, üllatus, üllatus nr 1, võib õigusega pigem korteriks nimetada. Vastupidiselt esialgselt prognoositule, asub nii köök kui vannituba/tualett täielikult minu hallatavas (automaagiliselt lukustuva uksega piiritletud), loogiliselt jaotuvas ruumis.

Üllatus nr 2 ilmnes üürilepingu sõlmimisel, kui, vastupidiselt tavalisele, õnnestus alla kirjutada oodatust väiksema üürisummaga lepingule.

Sellest inspireerituna visandasin järgmise võrrandi:

300-180≠X

Lahendasin ära ka:

X=näljasurm

Täiendavate parameetritena võib nimetada ca 45 minutilist teekonna pikkust südalinna (abimootoriga sõidukiga liiklemisel – buss+s-bahn), vaikset ja kodust ümbruskonda, tasuta jõusaali ja arvutiklassi (wifi kodustamine tööjärgus), maja taga asuvat staadioni...

Olen rahul.

PS: Piltide kohatine sagenemine, mõningane selginemine, parematel päevadel ka värviliseks muutumine, on tingitud Canon EOS 400D juuresolekust. Kuigi meie ühiseks eesmärgiks on suhe värskena hoida, võib siiski märgata teatavaid püüdlusi, vastastikust huvi, üksteise tundma õppimiseks.

Sarnasusi on meil ka - mõlemad undame puhkerežiimis. Mina magades, tema akut laadides.

PS2: IKEA peaks registreerima omalaadse stardipaketi. 100 euro eest on võimalik täiesti mõistlikult sisustada ühetoaline elamine. Komplekti kuuluvad: ammendav valik sööginõusid+abinõud (kausid, veekeedukann, lõikelaud, veiniklaasid jms), voodiriided (sh tekk ja 2 patja), kardinad, 2 vaipa ja muu väiksem pudipadi.

Bahnhof, bahnhof

Üldiselt teen saksa keele rindel suuri edusamme. Gesundheit

Hea valgus