Varssaviga otsad kokku

Hommik tõi oravaid. Kole aplad olid. Isegi 50mm ja oskamatu looduspiltnik ei suutnud edevat looma kaadrist välja jätta.



Aga park oli ka sabata sektsioonides ilus (loetelust jätaks vahest välja sabasulgedest ilma jäetud paabulinnud, kes ilmses identiteedikriisis end just mugavalt ei tundnud).



Üldiselt on maailm täis nähtusi, millega kohtumisel leian end teatavast kimbatusest:

a) mõõta asjatundliku pilguga, hinnata kultuurilist päritolu

b) kahe käega peast kinni haarata, leida lähim sein, osaleva vaatluse vormingus, kahe tahke keha põrkumise kaudu (üks kiirendusega liikuv, teine stabiilne), reaalsuse tunnetamise objektiivsust testida (AKA pead vastu seina taguda, tuvastamaks, kas olen teadvusel)

c) heatahtliku muigega edasi uudistada

Mõned neist asuvad Varssavis. Selgitan lähemalt.

Kuna lähema vaatluse all oli vaid osa kesklinnast, ei pretendeeri antud klassifikatsioon objektiivsusele, ent üldistades tundub, et kõige õitsvam osa kaubandusest on Varssavis tinglikult pagasnikusse kolinud. Õigemini, pole sealt välja kolinud.

Imetlusväärsel kombel on erinevate mootorsõidukite tagaosas avanevast kaubaruumist võimalik soetada raamatuid, kindaid/mütse/salle/sokke, filmi ja muusikat cd peal...

Ning muidugi kingapaelu.

Pildile kahjuks ei jäänud (kompenseerin järgmisel korral), ent juba kujutlusvõime loob elava visuaali: tüüpiline igamehe kaubanduskeskus, brändidega Zara, Reserved, H&M, C&A etc, mille esisel parkimisplatsil käib vahest et vilkam müügitegevus Ford Transiti kaubiku tagaluugist.

Oleks siis asi hinnas. Oh ei, käsimüük toob kliendile kohati suuremad kulutused.
Kvaliteedis? Jälle vale. Enamuses müüakse Hiinas toodetud saasta, mis jääb isegi H&M'i kvaliteedile alla.

Milles siis asi on? Kui nüüd kimbatusevalikust a) variant valida, siis võiks oletada, et teataval kontingendil on lihtsalt loomupärane vajadus aeg-ajalt Aleksandri Žiguli pagasnikust uued sussid osta. Kultuurimälu naljalt imperialismile ei alistu.

Ajastuvaim
Ajastuvaimustus
Ajastuvaimukus
Ajuvaba

Eeskujuliku kontrasti loob muidugi ka südalinna arhitektuuripilt. Monumentaalne Stalinismi tähtteos, mis muulase kognitiivsel kaardil vägisi tsentrumi positsiooni hõivab, on ümbritsetud kaasaegse klaashoonestusega. Siia-sinna ära eksinud hrušovkad kindlustavad mitmekülgse kompoti. Kaootiline.

Üldmulje kiikus igatahes intrigeeriva ja hubase piiril. Hea kombinatsioon.