Lennujamad

Teoreetiline ettevalmistus oli põhjalik. Moosinägu oli juba enne lennujaama uksest sisenemist ette manatud, tekst, mille toel moosimine moositavaga läbi viia, ammu valmis. Meeleolu oli üllas, enesekindlus läbi katuse. Kuni.... tuli mängu vääramatu jõud. Tütarlaps check-in’is, nimelt, kelle ma suure hoole, põhjaliku vaatluse tulemusena ohvriks valinud olin, kandis pakataval rinnal, halogeenlampide halastamatus valgusvihus peegelduvat sildikest „Trainee“. Jah, ebaõnn oli mind otsmikule vasardanud. Vaatamata ettemääratud nurjumisele ei matnud ma järele jäänud lootusraasu enne vastavat ettepanekut. Lükkasin moosilusika suhu.

Järgnevat 5 minutit tegevust ei hakka refereerima, moosinägu minetas oma hiilguse igatahes juba esimese 2 jooksul.

2 pintsakut, kampsun ja nahktagi + riided, mis enne check-in’i seljas olid, muutsid vähemalt turvakontrolli lõbusaks.

Easyjet on ülekaalulise pagasi osas üpris tõrges. Üleriietatud reisijatega ollakse aga ilmselt harjunud.

Berliini jõudis minu pagas vist teise lennukiga, sest 20,7 kilogrammi kaaluva spordikoti sain kätte pool tundi pärast tollist läbi tulemist. Lost and found leti äärde ilmuski ühel hetkel lõõtsutav ametnik tuttavat kotti järel lohistades.