Hommikul oled hobune

Viimane mälestus kaasab endas virtuaalset vestlust Henrikuga, kes parasjagu Kuku raadios hommikuprogrammi tegi. Virgad inimesed seal kodumaal. Selleks hetkeks oli kell siin 6 läbi midagi ja meie seljatanud liigkireva sortimendi vägijooki. Ilmses meeltesegaduses protokollitud loetelule võib ammendava ülevaate saamiseks lisada veel kanistri siidrit ja kangi imalat koorelikööri. Proovitud vedelikud käitusid vastavalt kasutusjuhendis mainitule – no kole purju tegid. Unetu Urmase vaatlusandmete järgi vajusin vaikides diivanile peale kella kaheksat, ei julge kinnitada. Lammaste asemel lugesin järgmisel hetkel kokku 3 sarnast habetunud nägu, vist olid vennad või miskit (hiljem selgus siiski, et tegemist oli Foresti direktoriga, täiesti ainsuses, kes tuli kohvikut avama). Metssalikult jommis maandusime kodus umbes keskpäeval.

Koledatest asjadest ei taha rääkida, seepärast ütlen lühidalt – kohutav pohmell on. Enam nii ei tee.

Aga et igas päevas peab oma tegus pala olema, siis kodustasime maja ette ilmunud tugitooli.