Kolmas tulemine

Vanasti rahulduti õnne õuele tulemisega. Ma ei tea, mulle ei piisa. Õues on külm, mõnikord sajab veel vihma pealekauba. Õues oli aga õnn olemas - naabriõues paraku.

Natuke hiljem õnnestus õnn koridori suunata. Väike samm hiinlastele, kes väikeste sammudega ikka õue poole astusid, suur samm minule, sest nüüd oli õnneni pääsemiseks tarvis ainult uks avada, tool koridori tõsta ja iga mööduvat reipa käeviipega tervitada. Õnn oli lähemale tulnud.

Päris hiljuti lasin õnne tuppa. Kirjutuslauani ei ulata, voodisse aga küll. Hea küll, tunnistan, on kohati ebastabiilne ja tujukas, ent funktsiooni täidab, täidab usinalt. Näe, praegugi kirjutan siia täitsa oma voodi peal istudes.

Ma loodan, et te olete vähemalt sama õnnelikud, kui mina.